vaheldumine

Vaheldumine on eestikeelne nimisõna, mis tähistab kahe või enama oleku, nähtuse või teguri vaheldumist ajas. See võib väljenduda nii perioodilise rütmi kui ka kordumise või juhusliku muutuse vormis. Vaheldumine on üldmõiste, mida kasutatakse erinevates valdkondades, et kirjeldada muutuste järjestust või vahetumist.

Etümoloogiliselt koosneb sõna vaheldumine tüvest vahelduma (to alternate) ning nimisõnalisse suffixi -umine; selle seos on sõnaga vahelduv, mis tähendab midagi vahelduvat või korduvat. Sõna kasutus levib nii igapäevases kui ka tehnilises keelestikes, kus tegemist on nähtuse või protsessi kirjeldamisega.

Valdkondade lõikes võib vaheldumist näha mitmel tasandil. Looduses võib see tähendada ilmastiku või temperatuurivahemike kordumist ja tsüklilist muutumist. Majanduses või sotsiaalses elus võib vaheldumine viidata töö- ja puhkeperioodide või kavatsuste vahetumisele. Keeleteaduses võib vaheldumine hõlmata morfoloogiliste või fonoloogiliste vormide vahelisi muudatusi, mis ilmnevad keelekasutuses sõltuvalt kontekstist.

Näited vaheldumisest hõlmavad aastaajade vaheldumist suurte hooajaliste muutustega, töö- ja puhkeperioodide vaheldumist ning igapäevases keeltes erinevate vormide või mõistete vaheldumist sõltuvalt kontekstist. Vaheldumine on seotud mõistetega kordus, tsükkel ja muutus ning selle ilmingud võivad olla perioodilised või juhuslikud.

Seonduvad mõisted: alternatsioon, varieerumine, tsükkel.