Sotsiaalteenused

Sotsiaalteenused on avalikud teenused, mille eesmärk on aidata inimestel, peredel ja kogukondadel toime tulla sotsiaalsete riskide ja ebavõrdsusega ning parandada elukvaliteeti. Need teenused on suunatud iseseisvuse suurendamisele, kaasatusele ja turvalisuse tagamisele ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele. Eestis korraldavad sotsiaalteenuseid riik ja omavalitsused ning need toimivad riikliku sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekande õigusraamistikus.

Sotsiaalteenuste valdkond hõlmab laia valikut tuge: isiklikku abi ja koduhooldust, päevakeskusi ja hooldekoduteenuseid, lastekaitse ja peretugiteenuseid, noorte- ja vägivald ohvrite ning immigrantide teenuseid, sotsiaaltoetusi ja eluasemetoetusi, rehabilitatsiooni ning nõustamist. Teenuseid võib pakkuda otseste teenustena, rahastuse või toetusena või nende kombinatsioonina, sõltuvalt hinnatud vajadusest.

Kasutuselevõtt tavaliselt algab sotsiaaltöötaja hindamisest, mille käigus määratakse abivajaduse tase ning koostatakse teenuseplaan. Juurdepääsu tingimused võivad erineda sõltuvalt teenusest ning sageli kaasatakse omavalitsus. Teenused on tihti keskendunud inimese vajadustele, konfidentsiaalsed ja kättesaadavad ning rõhutavad võrdsust ja mitmekesisust.

Lisaks otseteenustele ühendavad sotsiaalteenused kliente teiste sektoritega, nagu tervishoid, haridus ja tööturuteenused, eesmärgiga soodustada osalemist ühiskonnas. Väljakutsed hõlmavad rahastust, piirkondlikke erinevusi ja tööjõu kättesaadavust; digitaalsed lahendused ja reformid püüavad parandada tõhusust ja kasutajakogemust.