Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekanne on sotsiaalteenuste ja -toetuste süsteem, mille eesmärk on abistada inimesi, kes vajavad tuge erinevates elusituatsioonides. See hõlmab abi lastele, peredele, vanuritele, puuetega inimestele ja teistele haavatavatele gruppidele. Sotsiaalhoolekande põhifunktsioonide hulka kuuluvad sotsiaalkaitse, sotsiaalne rehabilitatsioon, hooldus ja nõustamine.

Sotsiaalteenused võivad olla nii kodu- kui ka asutusepõhised, pakkudes näiteks koduteenindust, ööpäevaringset hooldust, nõustamisteenuseid ja tugiisikuteenust. Sotsiaaltoetused, nagu lastetoetused, elatisabi või vajaduspõhised toetused, aitavad leevendada majanduslikku ebavõrdsust ja tagada inimväärse elatustaseme.

Sotsiaalhoolekande korraldamine ja rahastamine on enamasti kohalike omavalitsuste vastutusel, kuid riiklikul tasandil kehtestatakse seadusandlik raamistik ja tagatakse teatud teenuste kättesaadavus. Eestis reguleerib sotsiaalhoolekannet sotsiaalhoolekande seadus, mis määratleb teenuste liigid, taotlemise korra ja vastutavad asutused. Sotsiaaltöötajad on spetsialistid, kes hindavad abivajadust, pakuvad abi ja suunavad teenustele.