vajaduspõhised

Vajaduspõhised on omadussõna, mida kasutatakse kirjeldamaks poliitikaid, teenuseid või rahastust, mis jaotatakse vastavalt üksikisiku või perekonna vajadustele. Selle käsitluse keskmes on vajaduste hindamine: otsus, kui suur abi on vaja ning millised kriteeriumid ja dokumendid on vajalikud. Tavaliselt kaasneb vajaduste hindamisega informatsioon sissetuleku, varade, pereliikmete arvu ja võimalike erivajaduste kohta.

Vajaduspõhised meetmed erinevad universaalsetest meetmetest, mis on kõigile kättesaadavad. Nendes keskmes on abivajaja tegelikud vajadused, mitte kindel sissetulek või staatust puudutavad esimese hooga määrangud. Praktikas tähendab see, et toetus või teenus antakse pärast hindamist ning see võib sõltuda nii majanduslikust olukorrast kui ka sotsiaalsetest vajadustest.

Tüüpilised näited hõlmavad vajaduspõhiseid eluasemetoetusi, toimetulekutoetusi, koolitoetusi ja teist sotsiaalseid teenuseid. Rakendamisel püüab süsteem tagada abi neile, kelle olukord on kõige kriitilisem, kuid see nõuab hea administratiivset korraldust ning usaldusväärseid andmeid.

Vajaduspõhised lahendused on levinud sotsiaalpoliitikas, hariduses ja tervishoius ning nende eesmärk on tõhustada abi sihtimist ja mõju. Samas kaasnevad neile ka väljakutsed, näiteks administratiivne koormus, riskide hindamine ja võimalus stigmatiseerumiseks või kaotuste vältimiseks. Kokkuvõttes püüavad need meetmed suurendada abi tõhusust ja õiglast jaotust.