Sisepõlemis

Sisepõlemis on energia vabastamine kütuse põletamisel mootori siseosas ning tekkinud soojusenergia muundub mehhaaniliseks tööks. Põletus toimub tavaliselt kütuse ja õhu segus ning gaasid paisuvad, surudes kolvi ja liikudes väntvõllil. Tänapäeva sisepõlemismootorid on peamine energiaallikas transpordis ja paljudes tööstusrakendustes.

Peamised tüübid on bensiinimootorid (Otto-tsükkel) ja diiselmootorid (diiseltsükkel). Bensiinimootorid kasutavad süütehetkega toimivat süüte; diiselmootorid süttivad kütuse ja aku või väga suure surve tõttu iseenesest. Lisaks on olemas gaasikütusega töötavad sisepõlemismootorid ja turbomootorid, mida kasutatakse laialdaselt lennunduses ja rasketes sõidukites. Põhipära on, et energia muudetakse liikumiseks efektiivselt, kuid erinevatel konstruktsioonidel on erinev kütusekulu ja emissioonid.

Ajalugu: 19. sajandi lõpus arendas Nikolaus Otto neljaastmelise tsükli, mis andis bensiinimootoritele ühe kindla tööpõhimõtte. 1890ndatel töötas Rudolf Diesel välja diiselmootori kontseptsiooni. 20. sajandil laienes sisepõlemismootorite roll transpordis ja tööstuses ning samal ajal arenesid turbomootorid lennunduses. Tänapäeval on jätkuv eesmärk suurendada tõhusust ja vähendada heitmeid, samal ajal uuritakse hübriid-, elektri- ja alternatiivsete kütuste lahendusi.