Selektiivsust

Selektiivsust (ka selektiivsus) on omadus, mille puhul süsteem või protsess eelistab toimida või reageerida teatud sihtobjektile võrreldes teistega.

Keemias ja analüüsis viitab selektiivsus sellele, kui hästi meetod või katalüsaator eristab kaht või enamat toimijat ning soodustab ühe reaktsiooni üle teise. Farmakoloogias ja bioloogias tähendab selektiivsus ravimi või molekuli võimet toimida peamiselt või ainult ühel sihtmärgil, vähendades kõrvalmõjusid. Eraldamis- ja materjaliteaduses tähistab see võimet eristada või eraldada teatud aineid erinevate eraldusprotsesside kaudu.

Mõõtmine ja näitajad sõltuvad kontekstist. Analüüsis võib selektiivsuse näitajaks olla eraldatavate komponentide koefitsient (alpha) kahe komponendi vahel või tundlikkuse võrdlus. Farmakoloogias kasutatakse afiinsuse või inhibeerimisaktiivsuse suhet sihtmärgi ja kõrvalmärgi vahel (nt Ki, IC50, EC50).

Selektiivsust mõjutavad molekulaarne struktuur, steriline sobivus, lahusti- ja keskkonnatingimused (pH, temperatuur), kontsentratsioon ja süsteemi keerukus. Kõrge selektiivsusega võib kaasneda paremad kõrvaltoimete profiilid ja suurem eraldatavus, kuid see võib tulla kaasa madalama potentsi või saadavuse kompromissiga; seetõttu valitakse tasakaal vastavalt eesmärgile.

Kokkuvõttes on selektiivsust fundamentaalne omadus paljudes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, kuna see määrab süsteemi täpsuse ja tõhususe soovitud viisil.