Satelliitidelt

Satelliitidelt saadud andmed viitavad tehis-satelliitidelt Maa orbiidil pärinevatele andmetele ja signaalidele. Need andmed moodustavad olulise allika teaduslikeks uuringuteks, monitorimiseks ja rakendusteks nii ilmastikust ja kliimast kui ka maastiku, ookeani ja atmosfääri omaduste jälgimiseks. Satelliitide meetodid võimaldavad vaadata suure maapinna ulatuses ning korduvate vaatlustega ajas muutusi jälgida, sageli ilma maapealse läbivaatuseta.

Satelliitidelt kogutakse mitmesuguseid andmeid. Optilised ja infrapuna pildid ning hüperspektraalne kiirgus pakuvad detaile maastiku ja taimekasvu kohta. Radarandmed, eriti SAR (synthetic aperture radar), töötlevad head pilte läbi pilvede ja öötundidel ning annavad teavet kõrguse, maastiku reljeefi ja pealispinna omaduste kohta. Lisaks mõõdavad sensorid atmosfääri parameetreid, nagu temperatuur, niiskus ja aerosoolid, ning ookeani kõrgust ja lainetust.

Satelliitide oluline osa on ka globaalne navigeerimis- ja ajastussüsteem, mis pärineb GNSS-satelliitidelt (nt GPS, GLONASS, Galileo, BeiDou). Need signaalid võimaldavad täpset positsioneerimist ja ajalandi ning on kriitilised nii liikluses, geodeesias kui teaduslikes uuringutes. Satelliitkommunikatsioon laialdases kasutuses telekommunikatsioonis, meediatoodetes ja andmeedastuses.

Rakendused katavad meteoroloogiat, kliima- ja loodusõnnetuste jälgimist, põllumajandust, linnaplaneerimist ja laiaulatuslikku kartograafiat. Andmeid jagatakse avalikes portaalides, nagu Copernicus Open Access Hub ja NASA Earthdata, kus teadlased ja ettevõtted saavad andmeid otsida ja kasutada. Piirangutena on kulud, andmete suurus, sõltuvus nähtavusest ning kvaliteedi ja metaandmete nõuetest tulenevad väljakutsed.