Südametegevus

Südametegevus on südame elektrilise aktiivsuse ja selle tulemusena toimiva mehhaanilise töö kogum, mis tagab vere pumpamise vereringesse. Selle toimimise peamised osad on elektriline impulsi tekitamine ja juhtivus ning seejärel südamelihase kokkutõmbumine, mida nimetatakse südametsükliks.

Impulss tekib SA-sõlmes (sinoatriaalses sõlmes), mis on südame loomulik pacemaker. Impulss levib AV-sõlme (atrioventrikulaarsesse sõlme), seejärel His'i kimpu ja Purkinje kiudude kaudu, tagades aatriumite ja vatsakeste koordineeritud kontraktsiooni. Tänu sellele tõmbuvad aatriumid kokku enne vatsakeste kokkutõmbumist, nii et verevool suunatakse tõhusamalt vatsakestesse.

Südametsükkel koosneb diastoolist (lõõgastumine ja vere täitumine) ning systol僅ist (kõhutõmbumine). Puhkeperioodil on südamerütm tavaliselt 60–100 lööki minutis. Ühe südamelöögi keskmine veremahukas ehk stroke volume on umbes 70 ml, mille tulemusena on südame minutimaht (cardiac output) umbes 4–5 liitrit minutis täiskasvanul puhkeolekus. Rütmi ja jõudluse reguleerivad autonoomne närvisüsteem ja hormoonid; sümpaatiline regulatsioon suurendab südame löögisagedust ja kontraktiilsust, parasümpaatiline vähendab neid.

Mõõtmine ja hindamine: südametegevust jälgitakse elektrokardiograafia (EKG) abil, mis registreerib elektrilise aktiivsuse skeemi. Täpsemat ülevaadet pakuvad ehhokardiograafia ja Holteri monitoring, mis aitavad hinnata nii elektrilist kui ka mehhaanilist südame tööd. Kahtluste korral arütmiate, isheemia või südamepuudulikkuse kohta on vajalik meditsiiniline hindamine.