Sõltuvustega

Sõltuvustega viitab mõiste üldiselt selliste käitumis- või tarbimisharjumuste kujunemisele, mille puhul inimesel on raskusi kontrollida iha või soovi ning korduv käitumine põhjustab märkimisväärset kahju või ebamugavust. Sõltuvused hõlmavad ainega seotud sõltuvusi (nt alkoholi, narkootikumide või nikotiini tarvitamine) ning käitumuslikke sõltuvusi (nt hasartmängud, interneti või videomängud, ostlemine).

Sõltuvused jagunevad põhiliselt kaheks: ainega seotud sõltuvused ja käitumuslikud sõltuvused. Mõlemad võivad kaasneda muutustega ajus, motivatsiooni süsteemides ja otsustusvõimes, ning neid on raskem peatada kui harjumusi.

Riskitegurid on keerulised ja hõlmavad bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid tegureid: pärilik haavatavus, varane kokkupuude uimastitega, stress ja traumad, vaimse tervise probleemid, vähene sotsiaalne toetus ning keskkond, kus on kättesaadavad või ergutavad faktorid.

Sõltuvustel võib olla lai mõju: keha- ja vaimne tervis, sotsiaalne elu, perekond, tööhõive ja majanduslik stabiilsus. Sümptomid ning raskused võivad olla kroonilised ja korduvad, sõltuvalt individuaalsetest asjaoludest ja ravi kättesaadavusest.

Ravi on sageli mitmekülgne ja hõlmab varajast avastamist, psühholoogilist ja sotsiaalset tugi ning vajadusel medikamentoosset ravi. Tõhusad lähenemised hõlmavad kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, motivatsioonipõhiseid sekkumisi, pere- ja ühiskondlikku tuge ning hooldusravi. Ennetus ja ühiskondlik toetus on olulised, et vähendada stigma ja parandada ligipääsu ravile.