Sõidukikütused

Sõidukikütused ehk mootorkütused on vedelad või gaasilised materjalid, mida kasutatakse sisepõlemismootorite või muude ajamite kütusena sõidukite liigutamiseks. Need on tavaliselt fossiilkütused, kuid üha enam kasutatakse ka alternatiivseid ja biokütuseid.

Peamised sõidukikütuste tüübid on bensiin ja diislikütus. Bensiini kasutatakse enamasti bensiinimootorites, mida leidub paljudes sõiduautodes ja mootorratastes. Diislikütus on aga tavalisem diiselmootorites, mida kasutatakse veoautodes, bussides, mõnedes sõiduautodes ja ka laevades. Mõlemad kütused saadakse toornafta rafineerimisel.

Lisaks traditsioonilistele kütustele on levimas ka alternatiivsed kütused. Vedelgaas (LPG) ja surugaas (CNG) on maagaasil põhinevad kütused, mis on keskkonnasõbralikumad ja odavamad kui bensiin või diislikütus. Elektriautode kasvava populaarsuse tõttu on elektrienergia samuti muutumas oluliseks sõidukikütuse allikaks, kuigi seda ei peeta traditsioonilises mõttes vedelaks või gaasiliseks kütuseks.

Biokütused, nagu bioetanool ja biodiisel, valmistatakse taastuvatest allikatest, näiteks taimedest või loomsetest rasvadest. Need võivad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja olla keskkonnasõbralikumad, kuid nende tootmine ja kasutamine võib tekitada ka muid keskkondlikke ja sotsiaalseid küsimusi. Sõidukikütuste valik sõltub sageli sõiduki tüübist, kättesaadavusest ja keskkonnakaalutlustest.