Röntgenpiltide
Röntgenpildid ehk radiograafilised pildid on kaks‑dimensioonilised kujutised, mis saadakse röntgenkiirte läbimise tulemusena. Erinevad kuded ja materjalid neelavad kiirgust erinevalt, mille tõttu tekib pildil kontrastsus: tihedamad struktuurid, nagu luud, ilmuvad heledamana, pehmed koed ja õõnsused aga tumedamana.
Pildistamine toimub röntgenaparaadiga. Patsient asetatakse uuringu järgi sobivasse asendisse, kiirgus suunatakse soovitud piirkonna poole ja kiiritus
Röntgenpiltide ajalugu algab 1895. aastal, kui saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen avastas röntgenkiired ja demonstreeris esimesi
Peamised kasutusalad on diagnostilised: hambaravis, ortopeedias luu‑ ja liigesehaiguste hindamine, kopsupiltide ning kõhuorganite ja pehmete kudede
Röntgenpildid kasutavad ioniseerivat kiirgust, mistõttu on oluline järgida kiirguskaitse põhimõtteid. Uuringuid tehakse ainult meditsiinilise vajaduse korral;