Ruminatsioon

Ruminatsioon on kognitiivne protsess, mille puhul inimene keskendub korduvatele, sageli passiivsetele mõtetele seoses vaevust tekitavate tunnetega ning nende põhjuste ja tagajärgedega, ilma et ta püüaks konkreetsed lahendusi leida.

Ruminatsioon on keskne teema vaimse tervise uurimisel ning on tugevalt seotud depressiooni ja ärevusega. See võib toimida haiguse säilitava tegurina, kui negatiivsed emotsioonid ja mõtted püsivad ning tähelepanu langeb. Üldiselt peetakse ruminatsiooni kahjulikumaks kui mõtlemise aktiivset, lahendustele suunatud poolust.

Kõige sagedamini eristatakse kahte tüüpi: brooding ehk kurnav, negatiivsete tunnete süvendav mõtlemine, ning reflekteeriv või kaalutlev mõtlemine, mis viitab mõnikord probleemide lahendamisele ja võib olla vähem kahjulik.

Mõjustavad mehhanismid hõlmavad kognitiivset vastuvõtlikkust, tähelepanu suunamise jäämist negatiivsetele sisenditele ning töömälu koormust, mis raskendab probleemide lahendamist ja süvendab meeleolu. Ruminatsioon on seotud suurema depressiooniriskiga ning võib soodustada haiguse taastekkeid.

Hindamine ja seosed: ruminatiivsete vastuste skaalad, nagu Ruminative Responses Scale (RRS) ja Rumination-Reflection Questionnaire (RRQ), mida kasutatakse nii kliinilises kui ka mitteklinilises uuringus.

Ravi: kognitiivne käitumuslik teraapia, mindfulness-põhised lähenemised (nt MBCT) ja ACT (acceptance and commitment therapy) on näited sekkumistest, mis aitavad ruminatsiooni vähendada. Harjutused keskendumiseks, emotsionaalse reguleerimise parandamiseks ja probleemipõhise lahendustegevuse edendamiseks võivad olla kasulikud. Ruminatsioon võib esineda nii kliinilises kui mitteklinilises kontekstis, kus inimesed analüüsivad minevikusündmusi või negatiivseid kogemusi korduvast aspektist.