depressiooniriskiga

Depressiooniriskiga on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks inimest või rühma, kellel on suurem tõenäosus areneda depressiooniks võrreldes üldpopulatsiooniga. See hõlmab nii geneetilisi ja bioloogilisi tegureid kui ka elukeskkonna ning vaimse tervisega seotud پہiritsoote.

Riskifaktorid hõlmavad geneetilist eelsoodumust, varasemat depressiooni, kroonilisi haigusi (nt diabeet, südame-veresoonkonna haigused), tugevat või püsivat stressi, elumuutusi (lahkumine, töökaos ja rahalised raskused), vähest sotsiaalset tuge või sotsiaalset isolatsiooni, uneprobleeme ning alkoholi või narkootikumide tarvitamist. Teatud eluetappidel, nagu puberteet või sünnitusjärgne periood, võivad riskid olla suuremad.

Riski hindamiseks kasutatakse tavaliselt kliinilist intervjuud ning vajadusel standardiseeritud küsimustikke või skale, näiteks PHQ-9. Hindamisel pööratakse tähelepanu sümptomite kestusele, raskusele ja nende mõjule igapäevaelule ning funktsioneerimisele.

Ennetus ja ravi keskenduvad elustiili ja keskkonna parandamisele: regulaarne füüsiline aktiivsus, piisav uni, tasakaalustatud toitumine, stressijuhtimine ja tugeva sotsiaalse toe loomine. Varajane sekkumine võib vähendada depressiooni tekkimise tõenäosust. Kui depressiooni sümptomid arenevad, on kättesaadavad psühhoteraapia ning vajadusel ravimitega ravi ja tugiteenused.

Prognoos sõltub varajasest avastamisest ja sobivast sekkumisest. Risk ei ole määratud tulemus ning paljud inimesed suudavad haigusest edukalt taastuda või depressiooni riskienamuse astmel püsida kontrolli all.