Ribakoodide

Ribakoodide on optiliselt loetav kujutis, mis kasutab ribade ja vahede järjestust andmete kodeerimiseks. Need on laialdaselt kasutusel jaemüügis, logistikas ja tootmises, võimaldades kiiret ja täpset tooteidentifikatsiooni ning varude ja tarneahela jälgitavust. Enamasti sisaldab ribakood toote identifikaatorit, näiteks GTIN-i, ning sõltuvalt rakendusest võib juurde kuuluda ka partii-, seeria- või hindainformatsioon.

Ribakoodid toimivad mustrite abil, mida skanner dekodeerib. 1D ribakoodid on lineaarsed ja neid skaneeritakse peamiselt laser- või optiliste skanneritega; 2D ribakoodid, nagu Data Matrix ja QR-koodid, mahutavad märkimisväärselt rohkem andmeid ning neid saab sageli skannida nutitelefonide kaameratega.

Ajalugu: ideed ja varajased arendused ulatuvad 1940.–1950. aastatesse; kaasaegne standardiseerimine on tugevalt seotud GS1-i ja ISO/IEC-i tööga. Esimesed laialdaselt kasutatavad kaubakoodid jõudsid kasutusse 1970. aastatel UPC/EAN-standardsüsteemidega.

Tüübid: 1D-sümboolikatesse kuuluvad UPC-A, UPC-E, EAN-13 ja Code 128. 2D-koodide hulka kuuluvad Data Matrix, QR-kood ja PDF417.

Kasutus ja standardid: ribakoodide standardid on peamiselt GS1 ja ISO/IEC-i süsteemid. Nende abil parandatakse kaupade kiirust ja täpsust, võimaldatakse efektiivset varude ja tarneahela jälgitavust ning need laialdaselt kasutusel jaemuses, logistikas ning tervishoius. Piirangud hõlmavad vigase printimise, kahjustuste ja orientatsiooninõuet ning nõuavad head skanneri kvaliteeti.