Ressursikasutused

Ressursikasutused viitab sellele, kuidas loodusressursse kasutatakse majanduses ja ühiskonnas. See hõlmab energiaallikate, materjalide, vee, maa ja ökoloogiliste teenuste tarbimist ning nende tarbimise mõju loodusele ja keskkonnale. Ressursikasutused hõlmavad nii taastuvate kui ka taastumatute ressursside kasutamist ning neid käsitletakse kogu elutsükli vältel: ressursside leidmine, tootmine, tarbimine, ringlussevõtt ja jäätmete teke.

Ressursikasutuste mõõtmiseks kasutatakse erinevaid näitajaid, nagu ressursitõhusus – toodangu või majandustegevuse kohta kulutatava ressursi suhe –, materjalivood või materialijäätmed, ning energiaintensiivsus. Elutsükli ja ringmajanduse indikaatorid aitavad hinnata, kui tõhusalt resursse kasutatakse ning kui suur on tarbitavate ressursside jalajälg. Andmeid tõlgitakse, et mõista majanduse ja keskkonna vahelisi suhteid ning tuua esile võimalused ressursimahtude vähendamiseks.

Ressursikasutused hõlmavad peamisi sektoreid nagu energia, tööstus ja kaubandus, põllumajandus ja metsandus ning vee- ja maa kasutus. Need on mõjutatud majandustegevusest, demograafilistest muutustest, tehnoloogilisest arengust ning tarbimiskäitumisest. Ressursikasutuste ahendamine on keskne osa jätkusuutlikust arengust ning hõlmab energiatõhususe parandamist, materjalide taaskasutust ja asendusi, ringmajanduse praktikaid ning elutsükli mõtlemist toote- ja teenusearenduses.

Poliitikas ja ettevõtluses on ressursikasutuste vähendamine suunatud süsteemide ümberkujundamisele ning otsuste tegemise kaudu – maksutuse, reguleerimise, keskkonnatasude ja stiimulite abil. Eesmärk on saavutada majanduskasv, mis on vähem ressursimahukas ja vähem kahjulik loodusele.