indikaatorid

Indikaatorid on mõõdetavad näitajad, mis kirjeldavad või mõõdavad süsteemi olekut ja selle muutusi. Neid kasutatakse edenemise jälgimiseks, toimivuse hindamiseks ja võrdluste tegemiseks ajal või ruumis.

Indikaatoreid on erinevaid: sisendi (ressursside olemasolu või kasutamine), protsessi (tegevuste kulg ja kiirus), tulemuse (lõpp-produkti või teenuse kvaliteet) ning mõju indikaatoreid (pikemaajaline mõju ühiskonnale või keskkonnale). Nad võivad olla nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed ning põhinevad erinevatel andmekogumisel.

Hea indikaator on selgelt defineeritud, mõõdetav, usaldusväärne, kehtiv (mõõdab seda, mida on vaja mõõta), asjakohane, ajas ja ruumis võrreldav ning hõlpsasti kättesaadav.

Indikaatoreid luues tuleb seada seosed eesmärkide ja programmiga, määratleda andmete kogumise meetodid ning tagada pikkajaline jälgitavus. Sageli kasutatakse SMART-kriteeriume: spetsiifilised, mõõdetavad, saavutavad, asjakohased ja ajalised.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad avalikku sektorit, ettevõtlust, teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelisi aruandeid. Näiteks majanduslike indikaatorite hulka kuuluvad SKP kasvu tempo ja töötuse määr, sotsiaalsed indikaatorid vaesuse või hariduse kohta ning keskkonnaindikaatorid õhukvaliteet või CO2 heitmed.

Piirangud hõlmavad andmekättesaadavuse ja usaldusväärsuse küsimusi, erinevaid definitsioone, viivitusi ning kontekstist sõltuvust, mis võib mõjutada võrdlemis ja sisulist tõlgendust.

Olulised näited on Inimarengu indeks (HDI), töötuse määr ja SKP kasv ning elukvaliteeti mõõtvad näitajad.