Refraktsioonihäired

Refraktsioonihäired, tuntud ka kui refraktsioonivead, on silmahaigused, mille puhul silma optiline süsteem ei suuda valgusekujutist täpselt võrkkestale fookustada. See põhjustab nägemise ähmastumist. Peamised refraktsioonihäired on müoopia (lühinägelikkus), hüperoopia (kaugeksnägevus) ja astigmatism.

Müoopia korral on silmamuna liiga pikk või sarvkesta kumerus liiga suur, mistõttu silma ette tekib fookuspunkt, mis teeb kaugemate objektide nägemise raskeks. Hüperoopia korral on silmamuna liiga lühike või sarvkesta kumerus liiga väike, mistõttu fookuspunkt tekib võrkkesta taha, põhjustades nii lähedal kui kaugel olevate objektide ähmastumist, eriti nooremas eas. Astigmatismi korral on sarvkesta või silmaläätse kuju ebakorrapärane, mis põhjustab valguse fookustumist erinevates punktides, muutes pildi teravustamata.

Refraktsioonihäirete sümptomiteks võivad olla peavalu, silmade väsimus ja valguskartus. Diagnoos tehakse tavaliselt silmaarsti läbivaatuse käigus, kasutades refraktsiooni määramise meetodeid.

Kõige tavalisemad ravivõimalused hõlmavad prille või kontaktläätsi, mis korrigeerivad valguse fookustamist silmas. Samuti on olemas kirurgilised meetodid, nagu LASIK või PRK, mis muudavad sarvkesta kuju püsiva nägemiskorrektsiooni saavutamiseks.