nägemiskorrektsiooni

Nägemiskorrektsioon viitab protsessile või meetoditele, mida kasutatakse nägemishäirete parandamiseks, et parandada nägemise selgust ja kvaliteeti. Levinumad nägemishäired, mida nägemiskorrektsiooniga ravitakse, hõlmavad müoopiat (lühinägelikkus), hüperoopiat (kaugele-nägelikkus), astigmatismi ja presbüoopiat (vanusega seotud lähinägemise kaotus). Need seisundid tekivad tavaliselt siis, kui silmamuna kuju või sarvkesta ja silma läätse kumerus takistab valguse õiget fookustamist võrkkestale.

Nägemiskorrektsiooni peamised meetodid hõlmavad prille, kontaktläätsi ja refraktiivset kirurgiat. Prillid on kõige levinum ja mitteinvasiivsem meetod, mis kasutab spetsiaalselt valmistatud läätsi, et korrigeerida valguskiirte murdumist enne nende silma jõudmist. Kontaktläätsed on õhukesed, kaardus kettad, mis asetatakse otse silma sarvkestale, pakkudes sarnast korrigeerivat efekti nagu prillid. Refraktiivne kirurgia, sealhulgas laserkirurgia nagu LASIK ja PRK, muudab sarvkesta kuju laseriga, et muuta silma võimet valgust fookustada.

Nägemiskorrektsiooni valik sõltub individuaalsetest vajadustest, nägemishäire tüübist ja raskusastmest ning isiklikest eelistustest. Silmaarst või optometrist viib läbi põhjaliku nägemisuuringu, et määrata kindlaks sobivaim korrigeeriv lahendus. Nägemiskorrektsiooni eesmärk on parandada elukvaliteeti, võimaldades inimestel näha selgelt ja mugavalt igapäevastes tegevustes.