Redoksindikaatorid

Redoksindikaatorid on keemilised ained, mis muudavad oma värvi vastavalt lahuse redokspotentsiaalile. Need on kasulikud vahendid redoksreaktsioonide lõpp-punkti tuvastamiseks titrimisel või redoksoleku hindamiseks lahuses. Redoksindikaatorid on ise redoksaktiivsed ühendid, mis osalevad redoksreaktsioonis, kuid nende peamine funktsioon on visuaalne signaal.

Indikaatori värvimuutus toimub siis, kui indikaator ise oksüdeerub või redutseerub. See tähendab, et indikaatoril on kaks erinevat värvi vastavalt selle oksüdeeritud ja redutseerunud vormile. Värvimuutuse toimub teatud potentsiaalivahemikus, mida nimetatakse indikaatori üleminekuvahemikuks. See vahemik peaks kattuma redoksreaktsiooni tegeliku lõpp-punktiga, et indikaator oleks tõhus.

Populaarsed redoksindikaatorid hõlmavad metüleensinist, fenoolftaleiini (kuigi seda kasutatakse peamiselt happe-alus titrimisel, võib seda kasutada ka teatud redoksrakendustes) ja indigokarmiini. Metüleensinine on sinine oksüdeerunud kujul ja värvitu redutseerunud kujul, muutes värvi umbes +0,01 V potentsiaalil. Indigokarmiin on sinine oksüdeerunud kujul ja kollane redutseerunud kujul, üleminekutoimub umbes +0,35 V potentsiaalil.

Redoksindikaatori valik sõltub eeldatavast redokspotentsiaalist titrimise lõpp-punktis. Indikaator peab olema piisavalt tundlik, et näidata värvimuutust soovitud potentsiaalil, ilma et see ise oluliselt reaktsiooni mõjutaks. Valesti valitud indikaator võib anda ebatäpseid tulemusi.