Ravimtoime

Ravimtoime tähendab ravimite kehas esilekutsutut üldist efekti, mida käsitletakse peamiselt farmakodünaamika kontekstis. See hõlmab nii soovitud terapeutilist toimet kui ka võimalikke kõrvaltoimeid ning toksilisi reaktsioone.

Toime mehhanism hõlmab ravimiga seotud seostumist bioloogiliste sihtmärkidega, nagu retseptorid või ensüümid, ning nende kaudu signaalide ja funktsioonide muutumist. Ravimi toime sõltub annusest ja ajast ning seda kirjeldatakse doos-reaktsioonide suhete kaudu. Lisaks määravad ravimi toimet ka farmakokineetilised faktorid – imendumine, jaotumine, metabolism ja eritumine – mis kontrollivad, kui palju ravimit jõuab toimimispunkti ja kui kaua seal püsib. Kõigi nende tegurite koosmõju määrab toime tugevuse ja kestuse.

Ravimooe mõju varieerub patsientide lõikes sõltuvalt vanusest, soost, organite funktsioonist (maks, neerud), geneetikast, haigustest, toitumisest ja samaaegsest ravimite kasutamisest. Ravimtoime hindamine on oluline osa kliinilisest ravimteraapiast ning see põhineb uuringutest ja diagnostilistest jälgimistest, samuti ravimi juhenditest. Oluline on mõista terapeutilist vahemikku ehk vahemikku, milles ravim on efektiivne ja ohutu, ning sobiva annuse leidmist vastavalt patsiendi individuaalsele vastuvõtlikkusele. Ravimtoimet võivad mõjutada nii koostoimed kui ka toksilised reaktsioonid, mida tuleb vältida või hoolikalt jälgida.