Rasvaprotsendi

Rasvaprotsent, ehk keharasva protsent, on keha rasva massi osakaal kogu kehamassist. See koosneb kahest peamisest osast: essential fat ehk vajalik rasv, mis on vajalik organismi põhifunktsioonide jaoks, ning salvestus- või varurasa, mida keha kogub vajaduse korral energiavaruks. Essential fat on meestel tavaliselt umbes 2–5%, naistel umbes 10–13%. Keha rasvaprotsendi tasemed võivad erineda vanuse, soost ja füüsilise aktiivsuse järgi; sportlastel, eriti vastupidavusalade harrastajatel, võivad väärtused olla madalamad, kuid teatud tasemed on vajalikud tervisele.

Rasvaprotsendi mõõtmise meetodeid on mitmeid. Laboratoorsed meetodid nagu dual-energy X-ray absorptiomeetria (DEXA) ja hydrostaatiline ujuv kaalumine annavad sageli täpsemaid tulemusi, kuid vajavad spetsialiste ja varustust. Kliinilised või laboritoas kasutatavad meetodid hõlmavad kaalu- ja paksuse mõõtmisi (nt nahkmmõõtmised) peletoimingud, bioelektrilise impedantsi analüüsi (BIA) ning Bod Podi tehnikaid. Iga meetod võib anda erineva täpsuse ning tulemused võivad sõltuda mõõtmise ajast ja tingimustest (hüdratsioon, söömine, menstruaaltsükkel naistel).

Tervislikud näitajad erinevad soost ja vanusest. Üldiselt peetakse meessooleks enamikus populatsioonides tervislikuks rasvaprotsendi vahemikku umbes 6–24% ning naisetele umbes 16–30%, kuid need vahemikud on üldised ning konkreetne soovitus sõltub individuaalsetest tervise- ja elustiilitsoonidest. Liigne või puudulik rasvaprotsent võib olla seotud terviseriskidega, sealhulgas metaboolsete ja südame-veresoonkonna haiguste riskide muutumisega.

Keskseteks piiravaks teguriteks on mõõtmise täpsus, vanus, sugu ja elustiil. Rasvaprotsenti on parim hinnata koos teiste keha koostise ja tervise näitajate, nagu lihasmass ja glükeemiline tüsistuste risk, kontekstis.