Raadiosagedus

Raadiosagedus ehk radiofrequency (RF) on elektromagnetlainete osa spektrist, mida kasutatakse traadita side ja muu side tehniliste süsteemide jaoks. RF hõlmab ligikaudu 3 kilohertsi (kHz) kuni 300 gigahertsi (GHz) sagedusi. Sagedus määrab lainepikkuse ja mõjutab edastatavat teavet, leviku ulatust, läbi- ja vastupidavust keskkonnale ning kanalivahemikku. Sagedusühikud on herts (Hz); sagedusi esitatakse tavaliselt kiloherts (kHz), megaherts (MHz) või gigaherts (GHz).

Sagedusalad on jaotatud ja reguleeritud rahvusvaheliselt ja riiklikult. Rahvusvaheline ITU koordineerib kogu maailmas sagedusjaotust, et tagada koostoime ja vähendada interferentsi. Riigid jagavad kogu spektri erikastel kasutusvaldkondade alusel: raadioside, televisioon, mobiilside, raadiolennute ja satelliitkommunikatsioon ning muude teenuste jaoks. Mõned sagedusvahemikud on litsentsiga kasutatavad (lubatud kasutus nõuab litsentsi), teised on litsentsivabad (unlicensed), mis võimaldavad seadmete vabamat kasutamist teatud tingimustel. Näidetena unlicensed vahemikud 2,4 GHz ja 5 GHz, mida kasutatakse laialdaselt Wi‑Fi ja Bluetoothi jaoks. Näited litsentsiga kasutatavatest aladest hõlmavad mõningaid mobiiliside ja telekommunikatsioonivõrkude sagedusi.

Kasutused hõlmavad raadiosidet, televisiooni, mobiil- ja satelliitkommunikatsiooni, radarid ja Wi‑Fi‑võrgud. Kandja sagedus viitab signaali kesksele sagedusele ning modulatsiooniga (nt AM, FM, PM või digitaalsed vormid nagu QAM, PSK) kodeeritakse teave. Sagedused ja nende kasutus on kriitilised kaasaegsete sidevõrkude toimimiseks ning neid reguleeritakse ja mõõdetakse spetsiaalsete seadmete ja standarditega.