sagedusjaotust

Sagedusjaotus on statistikas kasutatav viis andmete jaotumise kirjeldamiseks. See näitab, kui sageli iga väärtus või iga klassi piir esineb kogu andmekogumis, ning vormib aluse täpsemale kirjeldavale statistikale. Sagedusjaotus esitatakse tavaliselt tabelina või graafikuna.

Peamised mõisted on absoluutsagedus (mitmes korda mingi väärtus või klass esineb), relat­s­sagedus ehk suhteline sagedus (protsent või osa kogumahust) ning kumulatiivne sagedus (kogu koguarvu või protsendi summeerimine järjestike väärtuste või klasside kaupa). Kui andmed on diskreetsed, on igal väärtusel oma rida; jätkuvate andmete korral jagatakse need klassideks (klasside piirid). Klasside suurus ja kattuvus tuleb valida nii, et jaotus oleks informatiivne ja kasutatav ning et liigsed kõrvalklassid või liiga väikesed klassid ei moonutaks tõlgendust.

Kuidas sagedusjaotust koostada: 1) vali andmekogu; 2) otsusta, kas andmed on diskreetsed või jätkuvad, ning kui jätkuvad, määra klassid (klasside piirid ja laiused); 3) arvuta absoluutsagedused; 4) vali relatiivsed sagedused (jaotage absoluutsagedused kogu andmekogumi suurusega); 5) arvuta kumulatiivsed sagedused ja/või kumulatiivsed suhtelised sagedused; 6) esita jaotust sobival viisil (tabel või graafik).

Näide: andmekogum 2, 3, 3, 5, 5, 5, 7. Absoluutsagedused: 2→1, 3→2, 5→3, 7→1. Relatiivsagedused: 2→14,29%, 3→28,57%, 5→42,86%, 7→14,29%. Kumulatiivne relatívne sagedus: 14,29%; 42,86%; 85,72%; 100%. Graafikaliselt sobivad histogram jätkuvatele andmetele ja bar-jagunid diskreetsetele andmetele; kumulatiivne frekventsioon võib kujutada ogive’i. Sagedusjaotused on kasulikud kirjeldava statistika jaotuse mõistmiseks, kuid neid tuleb koostada hoolikalt—klasside suurus ja andmekogumi suurus võivad tulemusi mõjutada.