RFIDkaardid

RFIDkaardid on kontaktivabad identifitseerimis- ja makselahendused, mis kasutavad raadiosageduslikku sidet andmete edastamiseks. Kaardil on kiip ja antenn ning enamik mudeleid on passiivsed, ei vaja eraldi toidet; nad saavad energiat lugeja elektromagnetväljast ja reageerivad päringutele.

Kasutatavate sageduste spekter hõlmab LF (umbes 125 kHz), HF (13,56 MHz, sealhulgas NFC) ja UHF (860–960 MHz). See määrab lugemiskauguse ja protokolli. Kõige laiemalt kasutatavad on HF- ja UHF-lahendused, mis järgivad standarde ISO/IEC 14443, ISO/IEC 15693 ning ISO/IEC 18000-6.

Standardeid ja näiteid: ISO/IEC 14443 A/B on levinud kontaktivaba kaartide standard; ISO/IEC 15693 pakub pikemat lugemisaega; MIFARE DESFire EV1/EV2 on populaarsed kaardid makse- ja ligipääsulahendustes.

Kasutusvaldkonnad: ligipääs hoonetesse ja ruumidesse, töötajate ajapõhine jälgimine, ühistransport ja piletid ning kontaktivabad maksed.

Turvalisus ja privaatsus: võimalik on skimming, kloonimine ja relairünnakud; ennetamiseks kasutatakse autentimist, krüpteerimist (nt AES), tugevaid protokolle ja anti-kollisioonimehhanisme ning piiratud lugemiskauguseid.