Ränidioksiidid

Ränidioksiidid, tuntud ka kui ränidioksiidid, on keemilised ühendid, mis koosnevad ränist ja hapnikust. Ränidioksiidi kõige levinum ja stabiilsem vorm on kvarts. Selle keemiline valem on SiO2. Ränidioksiid on Maa maakoores väga levinud mineraal, moodustades umbes 12% selle massist. Seda leidub paljudes erinevates kivimites ja mineraalides. Looduses esineb ränidioksiid mitmel erineval kristallilisel kujul, millest tuntuimad on kvarts, tridümiit ja kristobaliit. Amorfseid ehk mittesüsteemse struktuuriga ränidioksiidi vorme nimetatakse sageli opaalkvartsiks või kaltsineeritud ränidioksiidiks.

Ränidioksiidil on mitmeid olulisi omadusi, sealhulgas kõrge sulamistemperatuur, keemiline inertsus ja kõvadus. Need omadused muudavad selle kasulikuks erinevates rakendustes. Ränidioksiidi kasutatakse laialdaselt klaasi tootmisel, samuti keraamikas, ehitusmaterjalides nagu tsement ja betoon, ning pooljuhtide tööstuses. Liiv, mis on peamiselt ränidioksiidist koosnev, on oluline ehitusmaterjal. Puhastatud ränidioksiidi kasutatakse ka toiduainetööstuses lisaainena, näiteks paakumisvastase ainena. Samuti on ränidioksiidi ülitugevad ja mittetoksilised omadused tõttu sellel potentsiaali biomeditsiinis, näiteks ravimite kohaletoimetamise süsteemides.