ränidioksiidist

Ränidioksiid, tuntud ka kui ränidioksiid või SiO2, on keemiline ühend, mis koosneb ränist ja hapnikust. See on üks kõige levinumaid ühendeid maakoores, esinedes erinevates kristallilistes vormides, nagu kvarts, tridümiit ja kristobaliit, ning ka amorfsete vormidena, näiteks ränidioksiidi geel.

Looduslikult esineb ränidioksiid peamiselt liivas, liivakivis ja graniidis. See moodustab olulise osa paljudest mineraalidest. Puhtal kujul on kvarts värvitu ja läbipaistev, kuid lisandite olemasolu võib anda sellele erinevaid värvusi, nagu ametüst (lilla) või suitsukvarts (hall/pruun).

Ränidioksiidil on mitmeid tööstuslikke rakendusi. Seda kasutatakse klaasi tootmises, mis on selle üks peamisi kasutusvaldkondi. Samuti on see oluline komponent tsemendi ja keraamika tootmisel. Kõrge puhtusastmega ränidioksiidi kasutatakse pooljuhtide tööstuses, fotogeenide tootmisel ja spetsiaalsete optiliste kiudude valmistamisel.

Bioloogias mängib ränidioksiid samuti rolli. Mõned organismid, nagu diatomeed (mikroskoopilised vetikad), kasutavad ränidioksiidi oma rakukestade ehitamiseks. Silikageeli, amorfset ränidioksiidi, kasutatakse laialdaselt kuivatusainena selle suurepärase niiskust imava omaduse tõttu. Samuti võib ränidioksiid teatud tingimustes moodustada inimkehas inimtervist kahjustavaid tolmukübemeid, tuntud kui silikoos.