Pöördemomendiks

Pöördemomendiks ehk pöördemoment on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ühe jõu mõju keha pöörlemisele telje ümber. See tekib, kui jõu rakenduskohal on kaugus teljest ning jõud ja lever arm ei ole täpselt telje kohal. Pöördemomendi suurus sõltub jõu tugevusest, lever armi pikkusest ja jõu ning lever armi vahelisest nurgest.

Võrrandina kirjeldatakse pöördemomenti tavaliselt kui M = r × F, kus M on pöördemoment, r on lever armi vektor (kaugus teljest ja suunatud pidi telje poole) ning F on rakendatud jõud. Magnituud M = r F sin(θ), kus θ on nurk jõu ja lever armi vahel. Pöördemomendi suund määratakse parema käe reegli abil: pöörlemise korral, mille telg on pöörlemise telg, on pöördemoment suunatud selle telje suunas.

Seosed ja kasutusvaldkonnad: Newtoni II seaduse rotatsioonis vormis τ = Iα, kus τ on pöördemoment, I on keha pöörlevuse ühisuste inertia ja α on nurkkiiruse suurendus; angular momentum L = Iω ning dL/dt = τ. Pöördemomendiga arvestatakse laialdaselt mehhaanikas ja tehnilises disainis, näiteks töötlemis- ja tõstepumpades, käivitites, käsivartudes ning hammasrattaste ja sidurite süsteemides.

Mõõtmine: pöördemomenti saab hinnata või kokku võtta tööriistadega nagu mutrivõtme pöördemomendi mõõtja (torque wrench) või anduritega, mis mõõdavad jõu ja pikkuse suurust ning pöörlemise kiirust. Pöördemomendi mõistmine on kriitiline kindla jaotuse, stabiilsuse ja ohutuse tagamiseks mehhaanilistes süsteemides.