Pööravormide

Pööravormide on termin, mida kasutatakse mõnedes keele- ja morfoloogiaalastes kirjandustes teatud verbivormide rühma tähistamiseks. Selle mõiste aluseks on ideed, et need vormid võivad “pöörata” või muuta lauses tähendust, suhtetühja seost või sündmuste järjestust võrreldes põhisõnaga. Pööravormid ei ole standardiseeritud kategooria kõigis keeltes, kuid neid käsitletakse sageli keeleõpetuse ja teoreetilise lingvistikaga seotud tekstides.

Tähendus ja kasutusviisid. Pööravormid toimivad tavaliselt verbivormi kõrvalised vormidena, mis annavad lausele adverbiaalset, omadus‑ või tingimuslikku tähendust ning võivad seada suhtlemise konteksti. Nad võivad lause siseneda ilma eraldi sidesõnata ning siduda tegevuse aega, põhjust või eesmärki põhivormi kaudu. See annab lausele paindlikkuse ning võimaldab väljendada komplekse semantilisi suhteid lühemalt ja tihti stiililiselt. Pööravormide kasutus sõltub keelest ja stiilist ning võib praktikas katta erinevaid alaliike.

Olulised alaliigid. Avalikes kirjandustes on märgitud, et pööravormide hulka kuuluvad näiteks konverbid (verbaalsed adverbiaalsed vormid) ja osalised vormid, mis tekitavad omadus‑ või tingimuslaade ning võivad funktsioneerida nii adjektiivsete kui nominaalsete omadustena. Nende vormide konkreetsed vormid ja funktsioonid sõltuvad keele ametlikust morfoloogilisest süsteemist ning õpetus- ja uurimiskontekstist.

Seosed teiste vormidega. Pööravormid asuvad sageli taimalt lähedal tegusõnavormi klassidele, kuid nende peamine eristus on nende võime muuta lausete semantilisi suhteid või lisada adverbiaalseid varjundeid ilma põhisõna muutmata.

Näited ja arutelu. Keeleõppes ja kirjanduses arutatakse, kui palju pööravormide kasutus lauses mõjutab toonust, selgust ja stiili. Mõne keele puhul on mõiste tihedalt seotud konversioonide ja verbal-nominaalsete ühendvormide uurimisega.

Vaadeldud allikates kirjeldatakse pööravormide rolli ning nende kasutusvõimalusi, kuid termin ja kategooriad võivad varieeruda sõltuvalt autorist.