Päikesevarjutuste

Päikesevarjutused on nähtused, kus Kuu liigub Maa ja Päikese vahele ning varjutab Päikese osaliselt või täielikult. Need nähtused toimuvad ainult uue kuu faasis, kui Kuu asub Maa ja Päikese vahel ning seetõttu võib Päikesevalgus Maa pinnale erinevates kohtades oluliselt väheneda või tagasi lüüa.

Päikesevarjutuste peamised tüübid on täielik varjutus, osaline varjutus, annular varjutus ning hübriidvarjutus. Täieliku varjutuse ajal katab Kuu Päikese täielikult ja Päikese kroon muutub nähtavaks. Osalise varju ajal on Päike osaliselt varjutatud ja varjutuse mõju vaevu tajutav välimus. Annular varjutuse korral ei kata Kuu Päikest täielikult, jättes nähtavale helerohelise rõngana Päikese serva. Hübriidvarjutus on haruldane nähtus, kus teekonna erinevates osades on ühes ja teises piirkonnas erinevad tüübid, sageli täielik või annular varjutus vaheldumisi.

Esinemine ja geograafia: Päikesevarjutusi esineb globaalset mõttes umbes kaks kuni viis aastas, kuid üksik koht võib täielikku varjutust näha vaid harva, keskmiselt kord sajandi jooksul. Varjutuse kestus sõltub liikumise geomeetriast ning võib täieliku varjutuse ajal olla mõnest sekundist mõneks minutiks.

Vaatlemine ja ohutus: Päikesevarjutuse ajal peab vaatlemine toimuma ainult sobivate päikesefilterite või varjestusega vahenditega. Täieliku varjutuse ajal võib vaadelda ilma filtrita ainult hetk, mil Päike on täielikult varjutunud; enne ja pärast tuleb Päikest alati mitte otseselt vaadata. Lemmikobjektide vaatlemiseks kasutatakse spetsiaalseid päikesefiltriga prille või paber- ja kaardivaateid ning varjutusperioodi ajal tuleb olla tähelepanelik ja turvaline.