Puusaliigese

Puusaliiges on inimkeha suurim sünoviaalne ball‑and‑socket liiges, mis ühendab reieluu pead ja puusaõõnt (acetabulum). See liiges kannab suure koormust ja võimaldab mitmekesist liikumist, sealhulgas paindumist, sirutust, külgmist ja pöörlemist.

Struktuuriliselt on puusaliiges tugeva kapsliga; selle stabiilsuse tagavad sidemed ning labrum acetabulae, fibrocartilagine serv, mis süvendab liigeseõõnt ja suurendab kontaktpindade piirkonda. Kapsli sees on sünoviaalne õõs, mis toodab sünoviaalvedelikku. Peamised sidemed on iliofemoraalside, pubofemoraalside ja ischiofemoraalside; lisaks on ligamento teres femoris, mille roll stabiliseerimises on piiratud.

Funktsioon ja liikumine: puusaliiges võimaldab fleksiooni umbes 0–120 kraadi, ekstentsiooni umbes 0–20 kraadi, abduktsiooni umbes 0–45 kraadi, aduktsiooni umbes 0–30 kraadi ning sisemist ja välist rotatsiooni umbes 0–45 ja 0–50 kraadi. Need liikumised võimaldavad taluda koormust ja liikuda sujuvalt.

Häired ja haigused: vanematel inimestel on tavaline osteoartriit, mis põhjustab valu ja liikumisraskusi. Lapsed võivad haigestuda Perthese haigusesse või SCFE‑sse, vigastuste tõttu tekivad dislokatsioonid ja luumurrud, ning mõnel juhul arenevad femoroaktiivse impingendi häired. Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel ja kujutisel: röntgen, MRI või CT.

Ravi: sõltuvalt haigusest ja vanusest võib olla konservatiivne (füsioteraapia, valuvaigistid, kehakaalu kontroll) või kirurgiline (artroplastia, osteotoomia, artroskoopia). Eesmärk on leevendada valu, taastada liikumine ja parandada funktsiooni.