puusaliiges

Puusaliiges (puusa liiges) on inimese suurim ja stabiilseim sünoviaallekli pallikujulise tüübi liiges, mis ühendab reieluu pead (femur head) puusaluuga acetabulumi. Liigeseõõnsus ümbritsetud tiheda kapsliga ning acetabulumi serval paikneb labrum, mis süvendab liigese õõnsust ja suurendab stabiilsust. Puusaliigese pindade vahel on liigese kõhr, mis tagab sujuva libisemise.

Liikuvus on laialdane: fleksioon ja ekstensioon, abduksioon ja adduksioon, sisemine (internaalse) ja välimine (eksternalne) pööramine ning sageli ka ringjooksul (circumduksioon). Liiges on suurima koormusega püstises asendis ja alusena kehakaalu ülekandumisel.

Stabiilsuse tagavad tugev kapsel ja kolm peamist sidet: iliofemoraalne, pubofemoraalne ja ishiofemoraalne. Ligamentum teres (peamiselt lapsena märkimisväärne roll) mängib täiendavat, kuid täie ulatuses stabiilsusena väiksema rolli täiskasvanul. Liigesel on kapsli sees õõs, mis sisaldab sünoviaalset vedelikku.

Verevarustus ja närvid: peamised arterid pärinevad tavaliselt femoraalse verevoolu kirikutest, sealhulgas lateraalsetest ja mediaalsetest circumflex arteritest ning obturatora arterist. Puusaliigest innerveerivad erinevad närvid, peamised on fémoraalne närv, obduratornärv ja ülemine gluteaalnärv, mõnikord ka ishiadiline närv.

Põhjused ja ravi: tavalisemad probleemid on osteoartriit, aseptiline nekroos ja ka puusaliigese dislokatsioon või reieluummurde sagedased fracture. Ravi sõltub haigusseisundist ja võib hõlmata konservatiivset (füsioteraapia, kaalulangus, valuvaigistid) või kirurgilist, näiteks totalne puusaliigese asendamine või osteotoopia. Puusaliigese haigused vajavad varajast diagnoosi ja jälgimist.