Psühhofüsioloogia

Psühhofüsioloogia on teadusvaldkond, mis uurib füsioloogiliste protsesside ja psühholoogiliste seisundite vahelist seost. See püüab mõista, kuidas keha ja vaim teineteist mõjutavad ning kuidas need koos töötavad. Psühhofüsioloogid kasutavad erinevaid mõõtmismeetodeid, et jälgida kehalisi muutusi, mis kaasnevad erinevate psühholoogiliste kogemustega, nagu emotsioonid, stress, tähelepanu ja kognitiivsed protsessid.

Tüüpilised psühhofüsioloogilised mõõtmised hõlmavad südame löögisagedust, vererõhku, naha elektrilist juhtivust (galvaaniline nahareaktsioon), lihaspinget (elektromüograafia), aju elektrilist aktiivsust (elektroentsefalograafia ehk EEG) ja silmaliigutusi (elektrooculograafia). Neid meetodeid kasutatakse erinevates uurimisvaldkondades, sealhulgas emotsioonide uurimisel, stressi ja selle mõju tervisele analüüsimisel, uneuuringutes ning psühholoogiliste häirete diagnostikas ja ravis.

Psühhofüsioloogia aitab selgitada, kuidas psühholoogilised tegurid, nagu mõtted ja tunded, mõjutavad füsioloogilisi reaktsioone, ja vastupidi. Näiteks võib stress põhjustada südame löögisageduse tõusu ja vererõhu tõusu, samas kui füüsiline treening võib parandada meeleolu. Selle valdkonna uurimistöö on oluline nii teadusliku arusaama süvendamiseks inimkehast ja -vaimust kui ka kliiniliste rakenduste arendamiseks erinevate tervisehädade ennetamisel ja ravimisel.