Polütsentristlikud

Polütsentristlikud on poliitilises ja haldussüsteemide arutelus käsitletav mõiste, mis viitab võimu ja otsustusõiguse jaotumisele mitme keskuse vahel—kohalikud, piirkondlikud, riiklikud ning mõnikord ka ülemaailmsed tasemed. Selline lähenemine rõhutab autonoomiat koos koostöö ja koordineerimisega ning eelistab otsuste vastutustundlikku delegeerimist mitme tasandi vahel.

Polütsentristlikkuse peamised printsiibid hõlmavad subsiidiaarsust ehk võimu andmist kõige madalamale toimivale tasemele, mitmekesisust ja paindlikkust õigus- ning poliitikakujunduses, ning mitme keskuse ühitamist ehk ülekate jurisdiktsioone. See rõhutab koostööd, katsetamist ning kohalike kogukondade rolli, pakkudes ruumi erinevate lahenduste arenguks ja innovatsiooniks ning taolise hajutatud struktuuri vastastikust vastutust.

Ajalooline ja teoreetiline taust hõlmab polycentrismiga seotud mõisteid poliitilises teaduses. Üks mõjukamaid lähtekohti on Elinor Ostromi ja kaaslaste töös kirjeldatud polütsentristlik valitsemine, mis näitab mitme keskuse võrgu efektiivsust ressursside haldamisel ja koostöö tagamisel. Kontseptsiooni kasutatakse laialdaselt föderaalsete ja piirkondlike süsteemide ning Euroopa Liidu mitteametilisel ja institutsioonilisel korraldamisel.

Rakendused ja näited hõlmavad federatiivseid riike nagu Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa, Šveitsi kantonide süsteemi, Euroopa Liidu mitmetasandilist valitsemist ning linnade ja piirkondade omavalitsuste algatusi erinevates valdkondades, sealhulgas haridus, kultuur ja sotsiaalvaldkond.

Kriitika keskendub peamiselt koordineerimiskulude suurenemisele, standardite ühtlustamise keerukusele, läbipaistvuse ja vastutuse tagamise raskustele ning sellele, et liigne hajutatus võib viia ebavõrdsete teenuste pakkumise või madalama üldise efektiivsuse suunas.