Polümeerisatsiooni

Polümeerisatsioon on keemiline protsess, mille käigus väikesed molekulid, mida nimetatakse monomeerideks, ühinevad omavahel, moodustades suuri molekule, mida nimetatakse polümeerideks. Need polümeerid koosnevad korduvatest monomeeriühikutest. Polümeerisatsioon võib toimuda mitmel erineval viisil, sõltuvalt monomeeride tüübist ja reaktsioonitingimustest.

Kaks peamist polümeerisatsiooni tüüpi on liitumispolümerisatsioon ja kondensatsioonipolümerisatsioon. Liitumispolümerisatsioonis ühinevad monomeerid ilma väikeste molekulide eraldumiseta. Selle protsessi käigus tekivad tavaliselt pikad ahelad. Kondensatsioonipolümerisatsioonis eraldub iga monomeeride vahelise sideme moodustumisel väike molekul, näiteks vesi või metanool. Selle tulemusel tekivad polümeerid, mille struktuuris on erinevaid funktsionaalseid rühmi.

Polümeerisatsioon on väga oluline protsess, mille abil saadakse palju igapäevaelus kasutatavaid materjale, nagu plastid, kummid, kiudained ja liimid. Näiteks polüetüleen, üks enimtoodetud plastidest, saadakse etüleenmonomeeri liitumispolümerisatsiooni teel. Polüesterkiud, mida kasutatakse riiete ja muude tekstiiltoodete valmistamisel, on näide kondensatsioonipolümerisatsiooni teel saadud polümeerist. Polümeeride omadused, nagu nende tugevus, painduvus ja keemiline vastupidavus, sõltuvad otseselt nende koostisest ja struktuurist, mis omakorda määratakse polümerisatsiooniprotsessi käigus.