Parasümpatomimeetikumid

Parasümpatomimeetikumid, tuntud ka kui kolinomimeetikumid, on rühm aineid, mis jäljendavad parasümpaatilise närvisüsteemi toimeid, stimuleerides atsetüülkoliini retseptoreid. Need ravimid võivad olla otsese või kaudse toimega. Otsese toimega parasümpatomimeetikumid seonduvad otse muskariin- või nikotiinretseptoritega, põhjustades nende aktivatsiooni. Kaudse toimega ained aga inhibeerivad atsetüülkoliini esteraasi, ensüümi, mis lagundab atsetüülkoliini. Selle tulemusena suureneb atsetüülkoliini kontsentratsioon sünaptilises pilus, mis viib retseptorite tugevama stimuleerimiseni.

Parasümpatomimeetikumide toime avaldub mitmel viisil. Nad võivad põhjustada pupillide ahenemist (mios), suurendada sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni, aeglustada südame löögisagedust, suurendada silelihaste toonust (nt soolestiku ja põie lihased) ning põhjustada bronhide ahenemist. Nende farmakoloogiline toime muudab need kasulikuks mitmesuguste meditsiiniliste seisundite ravis.

Peamised kasutusalad hõlmavad glaukoomi ravi (pupillide ahenemise kaudu silmasisese rõhu vähendamine), müasteenia gravis’e sümptomite leevendamist (atsetüülkoliini taseme tõstmine neuromuskulaarses ristmikul), uriinipidamatus ja kõhukinnisus (soolestiku ja põie toonuse suurendamine) ning mõned mürgistused (näiteks atropiiniga). Samuti kasutatakse neid operatsioonijärgse soolehalvatuse ja kusepõie retentsiooni raviks. Siiski on neil ka mitmeid kõrvaltoimeid, sealhulgas iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, süljeeritus, higistamine ja bradükardia, mis piiravad nende kasutamist.