Parasümpatomimeetikumide

Parasümpatomimeetikumid, tuntud ka kui kolinomimeetikumid, on rühm aineid, mis jäljendavad parasümpaatilise närvisüsteemi toimeid, stimuleerides atsetüülkoliini retseptoreid. Need ravimid võivad olla otsese või kaudse toimega. Otseselt toimivad parasümpatomimeetikumid seonduvad otse muskariiniretseptoritega, mis asuvad erinevates organites, nagu süda, silelihased ja näärmed. Kaudselt toimivad ained suurendavad atsetüülkoliini taset sünaptilises pilus, inhibeerides atsetüülkoliinesteraasi, ensüümi, mis lagundab atsetüülkoliini.

Parasümpatomimeetikumide toime avaldub mitmel kujul. Nad võivad aeglustada südame löögisagedust, suurendada seedetrakti ja bronhide silelihaste toonust, põhjustada pupillide ahenemist (mioos) ning suurendada sülje- ja pisaranäärmete sekretsiooni. Nende farmakoloogiliste omaduste tõttu kasutatakse neid mitmesuguste meditsiiniliste seisundite raviks.

Kõige sagedamini kasutatakse parasümpatomimeetikume glaukoomi ravis, kus nad vähendavad silmasisest rõhku, soodustades vedeliku äravoolu. Samuti kasutatakse neid urineerimishäirete korral, et stimuleerida põie kontraktiilsust ja hõlbustada urineerimist, eriti pärast operatsioone või sünnitust. Müasteenia gravis'e ravis, mis on neuromuskulaarne haigus, kasutatakse neid lihasjõu parandamiseks. Mõningaid parasümpatomimeetikume kasutatakse ka antikoliinergikumide üledoosi vastumürgina.

Nagu kõigil ravimitel, on ka parasümpatomimeetikumidel kõrvaltoimeid, mis sageli peegeldavad nende farmakoloogilist toimet. Levinumad kõrvaltoimed hõlmavad iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, suurenenud süljeeritumist, aeglast südamerütmi ja bronhokonstriktsiooni. Seetõttu on nende kasutamine rangelt reguleeritud ja neid tuleb manustada vastavalt arsti ettekirjutusele.