Paneeliandmed

Paneeliandmed on andmestik, kus sama uuritavate üksuste rühm on jälgitav ning mõõdetud mitmel ajaperioodil. Tüüpiliselt sisaldab paneeliandmed nii ristsuunalisi kui ka ajaliselt seotud andmeid, mis võimaldavad jälgida muutusi ning eristada püsivaid üksuste omaduste mõju ajas. Üksused võivad olla inimesed, perekonnad, ettevõtted, valitsusasutused või riigid.

Paneeliandmete struktuur võib olla tasakaalustatud (kõik üksused on mõõdetud sama arvu ajaperioode) või tasakaalustamata (mõned üksused puuduvad mõne ajaperioodi kohta). Andmed võivad sisaldada sõltuv muutuja y_it ja mitmesuguseid muutujad x_it ning ajaperioodi tunnuseid.

Paneeliandmete analüüs kasutab erinevaid estimatsioonimeetodeid, mis võtavad arvesse, et andmetel võib olla aja- ja üksus-spetsiifilisi mõjusid. Kõige levinumad on fikseeritud efektide mudel (FE) ja juhuslike efektide mudel (RE). FE kontrollib üksuste ajaspetsiifilise jääva mõju, RE eeldab mõju sõltumatust üksuste ja vigade vahel. Hausmani test aitab valida sobiva lähenemise. Dünaamilised paneeli mudelid, näiteks Arellano-Bond ja Blundell-Baun, käsitlevad lagged dependent variable'iga seotud endogeensust ja viitamisi.

Väljakutsed hõlmavad kaotatud andmeid (attrition), puuduvad väärtused, mõõtmisvead, tasakaalustamatuse mõju ning andmete kvaliteedi ja representatiivsuse tagamine. Andmete kogumisel tuleb kavandada kattuvus, järjepidevus ning vajadusel kaalud.

Paneeliandmeid kasutatakse laialdaselt ökonoomikas, sotsiaalteadustes, poliitikauuringutes, tervishoius ja turu-uuringutes. Allikad võivad olla kliinilised registrid, rahvaloenduslikud uuringud või administratiivsed registrid, mis pakuvad ajas järjestikust teavet.