Paketihalduse

Paketihalduse ehk paketihalduse süsteem on tarkvara haldamise vahend, mis automatiseerib tarkvarapakettide paigaldamist, uuendamist ja eemaldamist ning tagab sõltuvuste korrektse lahendamise. Paketid on tavaliselt kompileeritud tarkvara või selle teekide kogum, millel on metainfo nagu versioon, sõltuvused ja autorid. Paketihalduse süsteem kasutab pakettireposid ja sõltuvuste lahendajat, et hoida süsteemi järjepidevat tarkvarapilti.

Põhikomponendid on paketihaldur (kasutatav käsureal või graafilises liideses), paketiformaadid ja arhiivid, repoesid ning digitaalallkirjad, metainfo ning sõltuvuste andmed ning sõltuvuste lahendamise mehhanism. Tavapärased toimingud hõlmavad paigaldust, uuendamist, täielikku uuendamist (upgrade), eemaldamist, otsimist ja loendi kuvamist.

Paketihalduse süsteeme kasutatakse operatsioonisüsteemide ja arenduskeskkondade puhul. Näiteks Linuxi distributsioonides on dpkg/apt Debianil ja Ubuntu, rpm/dnf/yum Red Hatil, pacman Archil; Windowsil on populaarsed tööriistad nagu Chocolatey ning paljud keeled kasutavad oma paketihaldureid nagu npm, pip või Maven.

Turvalisus on paketihalduse oluline aspekt: paketid allkirjastatakse, usaldusväärsed repod kontrollitakse ning uuenduste kaudu jõustuvad kriitilised turvaparandused. Ajalugu: kontseptsioon sai alguse 1990ndatel Linuxi distributsioonide arenguga (Debian dpkg ja apt; Red Hat rpm ja dnf/yum) ning on sellest ajast arenenud suureks osaks tänapäeva tarkvara automatiseeritud juurutusest.