Organokatalüüsi

Organokatalüüs on keemiline reaktsioonimeetod, mis kasutab orgaanilisi molekule katsüstiilidena. Need katalüsaatorid ei sisalda metalle, mis eristab organokatalüüsi traditsioonilistest metallikatalüüsitud reaktsioonidest. Orgaanilised katalüsaatorid võivad olla väikesed molekulid, mis sisaldavad tavaliselt elemente nagu süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, väävel ja fosfor.

Organokatalüüsi eelised hõlmavad selle keskkonnasõbralikkust, kuna paljud orgaanilised katalüsaatorid on vähem toksilised ja kergemini töödeldavad kui metallkatalüsaatorid. Samuti võivad nad sageli töötada tavalistes laboritingimustes, vähendades vajadust spetsiaalsete seadmete või äärmuslike temperatuuride ja rõhkude järele. See meetod on eriti kasulik asümmeetrilises sünteesis, kus see võimaldab selektiivselt toota ühe enantiomeeri teise üle, mis on oluline ravimite ja muude bioaktiivsete ühendite tootmisel.

Organokatalüüs võib toimida erinevate mehhanismide kaudu, sealhulgas prootonidoonorluse, Brønstedi või Lewis'i happelisuse, kovalentse sideme moodustamise või muude intermolekulaarsete interaktsioonide kaudu katalüsaatori ja reaktsiooni substraadi vahel. Need mehhanismid aitavad stabiliseerida reaktsiooni siirdeseisundeid ja suunata reaktsiooni soovitud produktsiooniks.

Organokatalüüsi on viimastel aastakümnetel pidevalt arenev valdkond, millel on potentsiaal muuta mitmesuguseid keemilise sünteesi aspekte, pakkudes jätkusuutlikumaid ja tõhusamaid lähenemisviise.