Oksüdeerumisreduktsioonipotentsiaal

oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus toimub aine hapnikuga ühinemine või vesinikust ilmajäämine. Vastandprotsessiks on redutseerumisreaktsioon, kus aine kaotab hapnikku või omandab vesinikku. Oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonid esinevad alati koos, moodustades redoksreaktsiooni.

Oksüdeerumise ja redutseerumise mõisted on laienenud ka mitte-hapnikuga seotud reaktsioonidele, kus tähelepanu pööratakse elektronide ülekandele. Oksüdeerumine tähendab elektronide loovutamist ja redutseerumine elektronide vastuvõtmist. Oksüdatsiooniaste on näitaja, mis kirjeldab aatomi või iooni elektronide arvu tema tavalises olekus võrreldes tema olekuga ühendis. Oksüdeerumise käigus oksüdatsiooniaste suureneb ja redutseerumise käigus väheneb.

Levinud oksüdeerumisreaktsioonide näideteks on metallide korrosioon (nt raua roostetamine), orgaaniliste ainete põlemine ja toiduainete riknemine. Ka hingamine on bioloogiline oksüdeerumisprotsess, kus toitainetest saadakse energiat. Oksüdeerumisreaktsioone kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses, näiteks hapniku tootmisel, väävelhappe sünteesil ja metallide rafineerimisel. Samuti on nad olulised paljudes igapäevastes protsessides, nagu patareide töö ja vee puhastamine.