Oksüdeerumisele

Oksüdeerumisele (oksüdatsioon) on keemiline protsess, mille käigus aine kaotab elektrone või suurendab oma oksüdatsiooninumbrit. See on üks peamisi redoksreaktsioone, kus oksüdeerumine toimub sageli koos redutseerumisega. Oksüdeerumine ei pea alati kaasnema hapniku kaasamisega, kuid hapnik on tavaliselt võimas oksüdeerija.

Protsessil on mitu olulist iseloomulikku aspekti. Elektronide kaotamine muudab aine keemilisi omadusi ning oksüdatsiooninumber (kogus, mida aatomi elektronide jaotamise järgi hinnatakse) suurendab. Redoksreaktsioonides toimuvad oksüdeerumine ja redutseerumine paratamatult koos: ühe aine elektronid annetab, teine vastu võtab.

Näited oksüdeerumisest hõlmavad raua roostetumist, kus raud reageerib hapnikuga ja veega, ning puhast põlemist, kus süsinikkiht reageerib hapnikuga eralduva energiaga. Oksüdeerumist reguleerib ka teisi tegurid nagu temperatuur, valgus, suurendav või vähendav keskkond ning katalütaatorid.

Oksüdeerumist uuritakse laiemas kontekstis kui redoksreaktsioone. Bioloogilises kontekstis on oksüdatsioon oluline energia tootmisel: sansõltuvalt ainevahetusprotsessidest vabanev energia muudetakse ATP-energia kujule. Oksüdatsioonilised reaktsioonid on seotud redokspotentsiaalidega ning neid mõõdetakse oksüdatsiooninumbrite ja standardse redoks-potentsiaaliga.

Oksüdeerumine on nii igapäevane kui ka teaduslikult keskne nähtus, mis selgitab materjalide lagunemist, energiahulga tootmist ning paljude eluslooduslike protsesside kulgu.