Oksüdatsioonireduktsioonreaktsioonid

Oksüdatsioonireduktsioonreaktsioonid, tuntud ka kui redoksreaktsioonid, on keemilised reaktsioonid, milles toimub elektronide ülekanne ühe aine teise aine vahel. Üks reageerivatest ainetest oksüdeerub, kaotades elektrone, samas kui teine reageeriv aine redutseerub, omandades elektrone. Oksüdatsioon on elektronide kaotamine ja redutseerimine on elektronide juurde saamine. Neid kahte protsessi ei saa esineda üksteisest eraldi – üks ei saa toimuda ilma teiseta.

Oksüdatsiooni- ja redutseerimisastmed (ehk oksüdatsiooniseisundid) on kasulikud kontseptsioonid redoksreaktsioonide jälgimiseks. Oksüdatsiooniastme tõus näitab oksüdatsiooni ja langus näitab redutseerimist. Näiteks metallide oksüdeerumine õhus on tüüpiline redoksreaktsioon. Raud oksüdeerub, moodustades raudoksiidi, mille käigus raud kaotab elektrone. Hapnik redutseerub, omandades elektrone.

Redoksreaktsioonid on paljudes looduslikes ja tööstuslikes protsessides keskse tähtsusega. Need on olulised paljudes bioloogilistes funktsioonides, sealhulgas hingamises ja fotosünteesis, kus ainevahetusprotsessides toimub pidev elektronide ülekanne. Tööstuses kasutatakse redoksreaktsioone laialdaselt metallide tootmisel, akude ja kütuseelementide töös ning paljudes keemilistes sünteesides. Elektrokeemias on redoksreaktsioonid samuti fundamentaalse tähtsusega, kirjeldades elektrilise energia ja keemilise energia vahelist seost.