Ohutusriskidega

Ohutusriskidega on mõiste, mis hõlmab kõiki tegureid või olukordi, mis võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või elule, varale või keskkonnale. Sellised riskid esinevad tihti töökeskkonnas, igapäevastes toimingutes ning toodete või teenuste arenduses. Ohutusriskide haldamine põhineb riski identifitseerimisel, hindamisel ja sobivate kontrollimeetmete rakendamisel.

Riski tuleb käsitleda mitmetasandiliselt: füüsilised ohtud (libisemine, kukkumine), keemilised ohtud (toksilised või korrodeerivad ained), bioloogilised ohtud (nakkushaigused), ergonoomilised ohtud (koormus, korduvad liigutused), psühhosotsiaalsed riskid (stress, töökohal häired), elektri- ja mehhaanilised ohtud ning keskkonnaohud.

Riski hindamise protsess koosneb tavaliselt ohu tuvastamisest, tõenäosuse ja mõju hindamisest, prioriteetide seadmisest ning sobivate kontrollimeetmete rakendamisest. Kontrolimeetmed järgivad järjestust: kõrvaldamine või asendamine, tehnilised lahendused, korralduslikud ja töökorralduse muudatused ning isikukaitsevahendid. Jälgitakse riske regulaarselt ja uuendatakse meetmeid suuremate muutuste korral.

Rahvusvahelised ja kohalikud raamistikud, nagu ISO 31000 riskijuhtimine, annavad üldise raamistiku riskide hindamiseks ja maandamiseks. Organisatsioonid peavad järgima õiguslikke nõudeid, mis käsitlevad tööohutust, toodete turvalisust ja keskkonnakaitset.

Kommunikatsioon ja koolitus on ohutusriskide vähendamisel olulised. Tööandjad ja asutused jagavad riskidega seotud teavet, paigutavad märgistused ja ohutusjuhendid ning pakuvad väljaõpet ning harjutusi. Lähteandmete kogumine vigade kohta ning õnnetusjuhtumite analüüs aitab edaspidi riske vähendada.

Riski juhtimine on oluline nii tööl kui ka avalikus ruumis, näiteks ehitusobjektidel, tootmises, tervishoius, transpordis ja teenusvaldkonnas. See on sihipärane ja pidev protsess, mis nõuab riskide tuvastamist, hindamist, kontrolli ja järelevalvet, et vähendada kahjusid ja tagada turvalisus.