Ohutusmärgid

Ohutusmärgid on visuaalsed märgid, mille eesmärk on vältida vigastusi ja tervisekahjustusi ning anda kiiresti arusaadavat teavet ohtude kohta. Need on laialdaselt kasutusel töökohal, avalikes ruumides, teedel ja muudes linnakeskkondades, ning neid mõistetakse üle keeleteaduse piire.

Ohutusmärgid jagunevad peamiselt nelja põhikategooriasse: hoiatusmärgid (teavitavad ohu olemasolust), keelumärgid (kuvavad tegevused, mida ei tohi teha), kohustusmärgid (nõuavad teatud toiminguid) ning informatsiooni- ja suunamärgid (andmed ohutuspraktikate kohta ning suunavad inimesed). Lisaks on olulised evakuatsiooni- ja esmaabimärgid, mis juhendavad lahkudes või esmaabi saamisel.

Kujundusnõuded ja standardid põhinevad sageli ISO 7010-l, mis on rahvusvaheline standard ohutusmärgide kujundusele. Euroopa riikides ning Eestis järgitakse peamiselt EN ISO 7010 nõudeid. Märgid kasutavad selgeid värve ja lihtsaid piktograafikuid, et neid mõistetaks üle keeleruumi. Hoiatusmärgid on tavaliselt kollase taustaga kolmnurga kujul, keelumärgid rediiru ringiga, kohustusmärgid sinise ringiga, evakuatsiooni- ja esmaabimärgid rohelised taustaga ning informatiivsed/märgulised märgid võivad olla sinised või rohelised sõltuvalt tähendusest.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad töökohti, töökeskkondi, ehitusobjekte, avalikke hooneid ja teede vahel. Ohutusmärgid suurendavad nähtavust, aitavad kiiresti mõista riske ja soodustavad vastutustundlikku käitumist, ehk nad on olulised osa tööohutuse ja hädaolukordade ennetamise süsteemist.