Näitumissagedus

Näitumissagedus ehk esituste sagedus on mõiste psühholoogia ja neuroteaduste valdkonnas, mis kirjeldab stiimuli esitamiste arvukust ajaperioodi jooksul. See näitab, kui sageli osalejale sama või erinev stiimul esitatakse uurimuse käigus, ning seda sageli mõõdetakse esitluste arvu sekundis või minutis.

Kontekst ja kasutusvaldkonnad. Näitumissagedust nähakse olulise näitajana eksperimentaalsetes disainides, kus stiimuli äratundmis- või õppimisvõime hindamiseks kontrollitakse esitatavaid kordusi. See on seotud teiste parameetritega, nagu stiimuli kestus (kui kaua stiimul kuvatakse), esitusaja vahe (stimulus onset asynchrony ehk SOA) ja vahepealne intervall (ISI). Õige näitumissagedus aitab vältida liigset harjumust või väsimust ning tagab, et kogutud andmed peegeldavad soovitud protsesse.

Mõõtmine ja rakendused. Näitumissagedus väärtustatakse tavaliselt esitluste arvu ajas, näiteks esitlused sekundis (Hz) või minutis. Soovitused varieeruvad uuringu tüübist: näiteks kõrgahelise tähelepanuülesande puhul võib eelistada suuremat sagedust, samas kui pikaajalistes õppimist hõlmavates uuringutes võivad suuremad pausid ja madalam sagedus olla sobivamad. Tulemuste tõlgendamisel arvestatakse sageli koos stiimuli kestuse ja ISI-ga.

Näide. Visual taskis võib stiimuli näitamiste sagedus olla 2 Hz, kui horeeritud eksamiks on vaja ühtlast esitamist 60-sekundilise ploki vältel. Selline seade võimaldab mõõta täitmist ja tähelepanu kontsentreerimist.

Seotud mõisted. Näitumissagedust seostatakse täiendavalt stiimuli kestuse, ISI, SOA ja kiiresti korduvate esitluste kontekstiga. Eetika ja katseinfrastruktuur, sealhulgas osalejate mugavus, on samuti olulised kaalutlused.