Nägemiskahjustused

Nägemiskahjustused on nägemisvõime osaline või täielik kadumine või kahjustus. Need võivad esineda erineval määral ning mõjutada erinevaid nägemise aspekte, sealhulgas nägemisteravust, nägemisvälja ja värvitaju.

Levinumad põhjused on refraktiivsed vead, mida saab korrigeerida prillide või kontaktläätsedega: lühinägelikkus (miopia), kaugnägelikkus (hüperopia) ja astigmatism. Lisaks tekivad nägemishäired haiguste tõttu, näiteks katarakt (läätse hägusus), glaukoom (närvi kahjustus), diabeetiline retinopaatia ja vanusega seotud makulaarne degeneratsioon.

Diagnoos tehakse tavaliselt põhjaliku silma läbivaatusega. See hõlmab nägemisteravuse hindamist (Snelleni tabel), nägemisvälja kontrolli (perimeetria) ning nägemisnärvi ja võrkkesta uuringuid. Vajadusel tehakse täpsemaid teste.

Ravi ja hooldus sõltuvad põhjusest. Refraktiivsed vead paranevad prillide või kontaktläätsedega; katarakt eemaldatakse kirurgiliselt; glaukoomi ja diabeetilise retinopaatia puhul kasutatakse medikamentaalset ravi, laserteraapiat või kirurgilisi sekkumisi ning haiguste kontrolli. Mõnel juhul on nägemiskahjustus püsiv, kuid see võib aidata abivahendite abil leevendada.

Elamine nägemiskahjustustega hõlmab ligipääsetavuse ja iseseisvuse säilitamist. Abivahendid hõlmavad Braille'i kirjat ja materjale, ekraanilugijaid, suurendustarkvara ja suurendusseadmeid ning helijuhiseid. Haridus ja töö hõlmavad kohandusi, rehabilitatsiooni ning orientatsiooni- ja liikumiskoolitust.

Ennetus ja üldine tervishoid on olulised. Soovitatakse regulaarsed silmakontrollid ning diabeedi ja vererõhu kontrolli ning kaitse silmade vigastuste vastu.