Nullhüpoteesiks

Nullhüpoteesiks, sageli lühendatud H0, on statistilise hüpoteesitestingu põhimõiste. See on väide või seisukoht, mis väidab, et mingit efekti, erinevust või suhet ei ole olemas. Nullhüpotees on alati tõenäoliselt tõene, kuni tõendusmaterjal seda ümber lükkab.

Näiteks, kui uuritakse uue ravimi tõhusust, oleks nullhüpoteesiks, et ravimil ei ole mingit mõju võrreldes platseeboga. Teadlikult püstitatakse nullhüpotees, et seda saaks katsetega testida. Statistilise analüüsi eesmärk on hinnata, kas kogutud andmed on piisavalt tugevad, et nullhüpoteesist loobuda ja alternatiivhüpoteesi (H1) toetada, mis väidab vastupidist – et mingi efekt, erinevus või suhe siiski eksisteerib.

Nullhüpoteesist loobumise otsus põhineb eelnevalt määratletud olulisuse tasemel (alfa), mis on tõenäosus nullhüpoteesi tagasilükkamiseks, kui see tegelikult on tõene (tüüp I viga). Kui arvutatud p-väärtus on väiksem kui alfa, siis nullhüpoteesist tavaliselt loobutakse. Nullhüpoteesi tagasilükkamata jätmine ei tähenda selle tõestamist, vaid lihtsalt seda, et andmed ei olnud piisavalt veenvad selle ümberlükkamiseks.