Motivatsioonid

Motivatsioonid on psühholoogiline protsess, mis käivitab, juhib ja säilitab inimese tegevused eesmärkide suunas. Need võivad olla sisemised või välised ning sõltuvad isiksusest, olukordadest ja ajast. Motivatsioon mõjutab valikuid, püsivust ja jõudlust erinevates eluvaldkondades, koolis, tööl, sportis ja sotsiaalsetes suhetes.

Sisemine motivatsioon tuleneb tegevuse enda rahulolust—huvist, naudingust või sisemisest sundusest. Väline motivatsioon tekib väliste stiimulite kaudu, nagu tasud, tunnustus või edenemise ootused.

Olulised teooriad hõlmavad Maslow’ vajaduste hierarhiat, mis seab motivatsiooni erinevate vajaduste järjena kuni eneseteostuseni; Self-Determination Theory rõhutab autonoomiat, kompetentsust ja kuuluvust kui motivatsiooni sisemisi aluseid; ning eesmärkide seadmise lähenemine (Locke & Latham) näitab, et selged ja väljakutset kannavad eesmärgid suurendavad jõudlust ning püsivust. Ootuste–väärtuste teooria kirjeldab, kuidas motivatsioon sõltub ootustest ja nende hinnastamisest.

Rakendused ja tegurid: koolis ja tööl on motivatsiooni kasvatamisel oluline pakkuda autonoomiat, tagasisidet ja asjakohaseid, saavutatavaid eesmärke. Keskkond, sotsiaalsed suhted ja enesehindamine mõjutavad motivatsiooni. Mõõtmisel kasutatakse enesehindamist, tulemuslikkuse näitajaid ja püsivuse jälgimist. Motivatsiooni uurimisel rõhutatakse kontekstipõhist ja kultuurilist mõju; ühe lahenduse jaoks ei pruugi sobida kõik olukorrad.