Morpholoogia

Morpholoogia on teadus vormide ja struktuuride uurimisest nii keele kui bioloogia valdkonnas. Keeleteaduses käsitleb see morfeemide ehk sõnade väikseimate tähendusega üksuste koostamist ja sõnade moodustamise reegleid; bioloogias kirjeldab morpholoogia organismide välimust ja siseehitust alates rakkudest kuni kogu organismini. Sõna morpholoogia tuleneb kreeka keelest morphe „kuju, vorm“ ja logos „teadus“.

Keele morpholoogia uurib sõnade struktuuri ja seoseid: morfeeme ning nende ühendamist, mis võivad anda erinevaid vorme. See eristab inflektiivset morfoloogiat (vormide muutmine grammatiliste kategooriate järgi, näiteks ainsus–mitmus, kääned) ja derivatiivset morfoloogiat (uute sõnade loomine). Protsessid hõlmavad afiksatsiooni, sõnade koostamist ja vormimuutusi. Morfoloogiline tüpoloogia jagab keeled erinevateks tüüpideks, sealhulgas isolatiivseks (vähe morfeeme), agglutineerivateks (morfemid eraldi liidetud), fusional ning polysüntetilisteks keeltes. Morfeemide piiride määramine, allomorfia ja produtiivsus on morfoloogilise analüüsi põhieesmärgid.

Bioloogiline morpholoogia keskendub organismide kuju ja siseehituse kirjeldamisele. See hõlmab makro- ja mikromorfoloogiat ning arengut (ontogenees) ja evolutsioonilist kujunemist. Uuringud hõlmavad võrreldavat anatoomiat, histoloogiat, mikroskoopiat ja kujutistehnikaid ning neid kasutatakse süsteemaatikas, filogenetikas ja ökoloogias.

Morpholoogia on interdistsiplinaarne valdkond, mis ühendab keeleteaduse ning bioloogia ning pakub tööriistu vormide ning nende tähenduste ja funktsioonide mõistmiseks. See võimaldab kirjeldada ja võrrelda nii keelelisi kui bioloogilisi süsteeme ning on oluline aluseks nii teaduslikule kui rakenduslikule töökäitumisele.