tüpoloogia

Tüüpoloogia on meetod või raamistik nähtuste tüüpide järjestamiseks ja klassifitseerimiseks ühisomaduste alusel. See ei püüa kirjeldada ühtikut juhtumit, vaid otsib üldisi mustreid ning loob kategooriaid, mis hõlbustavad võrdlemist, tõlgendamist ja prognoosimist. Tüüpoloogiat kasutatakse paljudes distsipliinides, sealhulgas keeleteaduses, antropoloogias, arheoloogias ja sotsioloogias.

Linguistika tüüpoloogia uurib keelte struktuuride üldisi põhimõtteid ja mustreid. See klassifitseerib keeled vastavalt sõnajärgile (nt SVO, SOV), morfoloogilisele süsteemile (analüütiline, agglutinatiivne, fusiooniline) ning uurib, kuidas erinevad keeled lahendavad samad ülesanded erinevalt. Tüüpe kasutatakse võrdlevas keeleteaduses ning keeleste dokumenteerimisel.

Arheoloogia ja antropoloogia kasutavad tüüpoloogiat kultuuri- või artefaktide tüüpide järjestamiseks. Näiteks tööriistade või keraamikatüüpide klassifikatsioon aitab mõista tehnoloogilist arengut, erinevate kultuuride suhteid ning annab materjalile ajastulise raamistik.

Tüüpoloogia põhineb võrdlusel ja tunnuste valikul, kuid selle piirangud on seotud valimi koostamise ning kontekstita tõlgenduse sõltuvusega. Üldistused võivad olla kasulikud, kuid võivad varjata eripära ja konteksti olulisi erinevusi.